Wednesday, December 2, 2015

PRETEND

Agaknya lumrah hidup manusia memang begitu,
sindrom pretend ni dah macam satu hits trend.


"Eh, betullah aku okay je."- #pretendokay


"Dia ni lah, hihihihihi kelakar nau lah."- #pretendhappy


"InshaaAllah, kita doa yang baik baik. Moga moga Allah permudahkan semua urusan."- #pretendbersangkabaikdenganTuhan


"Kau apehal wei? Aku kan dah cakap tak suka kau, gigih nak paksa paksa aku apehal."- #pretendmeluat


"Em. Yeke? Ouh okay lah. Ikutlah macam mana mana pun. Aku okay je."- #pretendsetuju


"Entah. Aku sendiri pun tak paham kenapa dengan aku ni, haihhh serabut perut lah fikir."- #pretendkeliru


But deeply inside,
kita tak okay,
kita tak happy,
kita sering ingat Tuhan dah campak kita entah ke mana,
kita suka malu malu,
kita protes dalam diam,
kita lagi kenal siapa diri kita.


Tapi kenapa kita memilih untuk be pretend?


Sebab terkadang,
hati kita sendiri pun kita tak seberapa nak percaya apa yang kita mahu sebenarnya.


Kita sendiri tak pasti apa yang kita rasa,
atau mungkin pun kita pasti,
tapi tetap memilih untuk be pretend.


Because no one ever care what you feel,
what you have gone through,
what makes you hurt,
what makes you so fragile,
no one ever care.
And,
'Pretend' just the best way to keep it your feelings,
suffers or regrets safely inside,
because no one gotta know.


And to me,
even they know,
they just DONT CARE.


So,
aku rasa orang yang tak pretend ni lagi sengsara dari orang yang pretend.


Firstly,
he show his depressness but no one care.


Second,
he depressed because ( repeat read the first).


Makanya,
korang pulak guane?

No comments:

Post a Comment